Kuidas vaatasin Vaipa

Maasike Maasik.

Uisuväli

Õpetaja ja Sõber Maasike kinkis mulle eile imelise üksildase uisutajaga vaiba. Olen seda nüüd endasse settida lasknud ja vaibaga tutvunud. Minuga rääkis see nii.
Uisutamine toimub kindlasti MEREjääl, see pole mingi kunstjää, vaid ehtne asi, paremal on kaljused kaldad, jää alt kumavad karid ja kivid ja kalad. Uisud on helendavale jääle jätnud kuuldavad kraapsud, kriimud ja jutid, karmid sõnad, mis kunagi sulavad nähtamatuks. Valged täpid on kohe-kohe saabuva talve esimesed räitsakad, või lepitussõnum. Jääle kukkumine on, teadagi, eriti valus. Vaibas on suure iseenesliku helenduse ja sisemise sära kuma ja üksildasse olemisse sulgunud koonduja. Sellesse jäässe võib jäädagi, uiskudetagi.
Ristkülikute – vaibaserv...raam...uisutaja-väli – koondumiskohas seisab väike Plika, kes mängib omas kujutluses maailmameistrit... või Kristus, kes suhtleb oma Isaga... või Dirigent, kes juhib Helisid... või Suletutiga Indiaanlane, kes liigub veretäpilises rüüs Ülailma... või Uisutaja, kes kallistab Valget Ust.
Sedasi siis.

Hundiseeria

Hundiseeriast sai valmis neljas vaip. Dramaatilisele kujundile vaatamata, mitte viimane. Septembrikuisele näitusele Pärnus peaks jõudma vähemalt viis sellest. Tegime Loovalal  asjakohase pildi: Marilyn kuivnõelaga, mina kahvliga, mis gobeläänikuduja põhiline tööriist.
Kuidas koostöö käib? Marilyn trükib üle koridori asuvas graafikastuudios. Mina käin vahtimas ja kraban endale need tööd, mis vaibaks tunduvad tahtvat. See "tunduvad tahtvat" tähendab, et otsin pilte, kus on 1) ilmekas siluett, 2) mitu tegelast, kelle vahel midagi toimub. Seeria tuleb suhteliselt värvivaene, üks tegelane on kindlasti ka läikiv pael, mis leiab endale tähendusrikkaid avaldumisviise igas vaibas (juustes, kohvitassis, mänguväljakus, kehas). Koon vist kiiresti: keskmiselt läheb ruutmeetri peale 40-45 töötundi. Marilyn minu vaibakudumisse ei sekku, mõne näpunäite saan: näiteks selle hundi juures ütles ta: Hunt võiks olla pehme, nagu kasukas. Mina tegin tüdrukust külma ja läikiva, ühtpidi on see hundi kujutluspilt, kuidas ta õgib hõbepaberis valget šokolaadiplikatahvlit. Või teistpidi vaadates on see külmetava lapse mõte suurest pehmest kasukast. Ma ei tea veel, mis töö nimeks tuleb. Kuidagi kummitab vanaema Mammi: MaŽööŽuÄä.