Saturday 1 August 2015

r:e:a:a:l:n:e:

reaalne: psühhedeelia järel, selline näitus on EKKMis homme viimast päeva. Näitusebukletis on fraas: tüpograafiline lööve, see sobiks tähistama ka tekste, mis on üle külvatud kolme punktiga...
Mulle meeldis Sergei Anufrijevi, Juri Leidermani ja Pavel Peppersteini töö Merevaigutuba. Seal on punastel patjadel Buddhalikult naeratavate nägudega õunad ja toa keskel sama naeratusega hiidõhupallid.



Kui ma mõtlen kõige hirmutavamatele asjadele lapsepõlves, siis üks neist oli Dore illustratsioon Don Quijote raamatus, kus riiulitel hiiglaslikud pead. Merevaigutuba oli lepituslik ja lohutav ja pidulik. Kodune altar, täiskuul-on-nägu, naerata-ja-teeni, õhk saab kunagi otsa, kakukesed igas ilmakaares.

Veel meeldis mulle see vaade:

Esiplaanil oli Kiwa töö Kraabitud Meel, ja ukseavast paistev video pole üldse sellega seotud. Aga võiks olla.

Selle töö nimi oli Skepsis. Vaevumärgatav lehekese liigahtus muidu peaaegu liikumatus pildis ja põrandaplaatide veendunud skeptitsism.

Ja mõnes (Dave Hullfish Bailey) töös oli vaeva nähtud objektide ehitamisega. Töötav mudel oli vist selle toa nimi. Mõni tahukas oli täitsa äge, nagu see ohumärkidest veerevad kivid ehitatud objekt, kuhu oli lisatud mustakaanelisi märkmikke. Sellise objekti võiks kuskilt nõlvalt alla veeretada ja pärast vaadata, mis lehtedele on jäädvustunud. Seostus rallivideoga, mida täna hommikul vaatasin, kus kaamerasse lendas aegluubis kivirahe kurvi võtva auto rataste alt.



No comments:

Post a Comment