Pükstes on augud, tuleb tunnistada. Täna oli humana poodides ühe euro päev. Läksin Järveotsa Humanasse õhtul, poes oli kümmekond inimest, võib-olla rohkem. Äkki sain teadlikuks helipilvest, mis tekib kui inimesed vaikides liigutavad riidepuid metallist alustel, tihe pilv selliseid kriuksuvaid helisid, mingi linnuparve tekitatud heli. Mõtlesin, et seda võiks lindistada, mul on selline lindistaja, millega ma linnuhääli õpin. Inimesed olid vaiksed, erilist hasarti ega jahikirge polnud tunda, tegid vaikselt oma valikuid. Võtsin kaks asja ja seisin kabiini järjekorda ja kuulasin seda vidistamist. siis hakkas äkki imelik, et tahan proovida, kas need üheeurosed riided mulle sobivad. Et see odavus, millega riideid selga saada tuleb kuidagi pühitseda ebamugavate minutitega järjekorras ja lahtiriietamisega kitsas kabiinis, ja veel kiirustades kindlasti, et mitte hakata tajuma järjekorras ootavate inimeste vagurat vaeva. Maksin ja tulin ära.
Aga miks ma sellest nüüd õhtul kirjutan? Eks selle pärast, et taaskasutusriietel on mingi spetsiifiline lõhn, mulle tundub, et see on siin.
